Sööma, sööma!

Et kevad saabus sama ootamatult nagu igal aastal ja rannahooaeg on kohe ukse ees, siis jagan täna ühte retsepti, mille ma täiesti ise välja mõtlesin. Kui teile tundub, et olete seda juba kuskil mujal söönud/näinud, siis great minds think alike. Niisiis,

Teistmoodi kartulisalat
Võta vabalt valitud vahekorras kodujuustu, makrat (ehk surimit ehk krabipulki), konservherneid, värsket kurki ja keedukartulit. Soola lisada pole vaja – koostisainetes on seda piisavalt – aga kui tahad vürtsisemat, pane pipart. Kui käepärast on värsket tilli ja/või murulauku, sobib seegi hästi. Haki kõik ära ja sega kokku. Valmis! Või, kui kohe üldse ei malda oodata, et millal need keedu kartulid ära jahtuvad, siis sega kokku kõik ülejäänu ja söö kuuma kartulit kõrvale.

Mul oli viimati kodujuustu natuke vähe ja panin seepärast sortsu hapukoort sekka, aga üldiselt pole vaja. Ja kõrvale jõin selle kevade esimese klaasi rosé-d (aga ärge Fitlapi omadele öelge, eks ;-)).

Advertisements

Päeva supp

Lubasin kodustele juba mitu päeva peedi-porgandikotlette teha. Need on, ausõna, kolehead. Aga kuna punase peedi riivimine valges köögis ei tundunud kuidagi kohane, rääkimata sellest, et kotleti praadimine on üldse üks hirmus mäkerdamine, siis sai samast toorainest hoopis peedipüreesupp.

Ühtlasi – Grete, kui Sa seda lugema juhtud, siis aitäh, Sinu tekstid on toredad ja teie retseptiblogi on järjehoidjates endiselt esikohal :).

Jälle supilainel

Dieedipidamine ei õnnestu mitte kuidagi. Põhiliselt, ma kahtlustan, seetõttu, et tulemuste saavutamiseks tuleks alkohol mis tahes kujul menüüst täiesti välja jätta. Seda vaatamata internetis levitatavale teadusuuringule justkui aitaks punane vein kaalukaotusele kaasa. Aga no viimasel ajal on igasuguseid suve tähistamise üritusi nii palju ja alati pakutase šampust … Nojah. Siiski, kui ma mõnel harval õhtul ise süüa pean tegema,  siis teen ikka aeviljasuppi, kuigi see kipub ka juba ära tüütama. Ammu pole tahtnud ühtegi suppi 2 õhtut järjest süüa, aga vot tomati-oasupp teenis selle au ära küll. Põhimõtteliselt on sinna vaja sibulat, punast paprikat, küüslauku, tomatit, purk ube ja puljongit. Just selles järjekorras. Ma ei mäleta praegu, kas ma panin sinna veel midagi sisse (basiilikut ja tüümiani näiteks … ahjaa, panin kitsejuustu supile peale) – aga inspiratsiooni andnud retsept on siin. Head isu!

Veel supijuttu

Dieedi jätkamiseni pole endiselt jõudnud, aga see-eest idee, et õhtusöögiks on alati aedviljasupp, hakkab mulle järjest rohkem meeldima. Ei ole vaja poes eriti pead murda, et mida varuda – korv juurikaid täis ja nädal jälle hooleta. Aga et vahel tahaks maitsesse mõnd muud nüanssi kui tavaline kartul-porgand-sibul-seller, siis täna tegin pastinaagisuppi õunasiidriga. Tegemise käigus maitsesin ja siis tundus, et nüüd läks vist küll viltu. Kohalikus poes oli nimelt ainult Somersby siidrit, ja see on minu jaoks joomisekski liiga magus. Aga panin lõpuks koore sisse (päris koore asemel taas sojakoor), ja ennäe – magususele vaatamata läheb juba teine kausitäis.