Maakas

Täna see siis juhtus. Minu rohelise kaardi peale hakkas linnaliini bussi validaator ärevalt piiksuma, teavitades, et ta ei leia kehtivat sõiduõigust ja et ma peaksin ilmtingimata pileti ostma. Noogutasin. Olin juba nädala eest esitanud taotluse registeerida suvekodu mu ametliku elukohana. Oleksin eeldanud, et saan menetluse eduka lõpetamise kohta miski ametliku teavituse, aga kui nii, siis nii. Tallinn hakkas kohe (veel) võõramana tunduma ja sundis mind mõtisklema selle üle, kuidas ma pole kunagi seda linna õieti omaks võtnud. Töö, jah, on siin, aga elu, sõbrad (nii vähe kui mul neid on) enamasti ikka mujal.

Ühtlasi pidin tunnistama, et ma pole seda asja päris lõpuni läbi mõelnud. Tühja sellest tasuta ühistranspordist, ma niikuinii ei kasuta seda rohkem kui paar korda kuus, aga mis veel? Kas mulle on nüüd tekkinud mingid kohustused, maksud, millest ma seni ei teadnud? Või äkki hoopis õigused – taotleda maale elama asumise toetust vms? Äkki peaksingi päriselt sinna ära kolima, kus vesi tuleb kaevust, elekter päikesest, kartul põllult ja kala merest? Üüriks Tallinna korteri välja (see võiks katta mu pensionifondi ja paar järelmaksu), asutaks väikeettevõtte ja müüks turistidele käsitsi kootud sokke, värvitud rannakive ja nurmenukuteed, vahel sekka teeks mõne tõlketöö või nõustaks endisi kolleege kriisiõppuste korraldamise alal … Mh?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.