Uni läks kell 5 ära. Õues sadas natuke ja lõhnas selle järele, et no nüüd kohe-kohe need kased lehte lähevad. Varesed ja linnud ka röökisid nii valjusti, et polnud lootustki uuesti magama jääda. Hommikutoimetuste kõrval jäin äkki silmitsema üht riiulinurka, kuhu on kogunenud seemnepakid. Muuhulgas ka lilleseemned, mõni pakike mitu aastat vana. Ja mulle tuli mõte. Et talve jooksul on maja taha tühermaale tekkinud kaablitrass, kus hetkel veel midagi ei kasva. Aga võiks ju …
Mõeldud – tehtud.
Joodiku naise päevaraamat 