Goodnight, Vienna*

Aeg on suhteline, tuleb tõdeda. Ja kui järele mõelda, on olnud hea aasta. Väga hea aasta. Aga nüüd saab see läbi ja on aeg liikuda edasi, või noh, mingis mõttes tagasi. Hüvastijätte on olnud hulganisti, aga seekord ei ole kurb, sest miski (kogemus?) ütleb, et ükski hüvastijätt ei ole lõplik. Või on lihtsalt flow ja kui nii, siis mina sellele küll vastu ei hakka.

Ühe tahaksin siiski eraldi väja tuua. Kolleeg, kellega oleme viimased pool aastat tihedat koostööd teinud – nimetagem teda Sebastianiks – üllatas mind viimasel istungil lahkumissõnavõtuga. Rääkis mu kohta palju ilusaid sõnu ja lõpetas selle romantikast nõretava lauluga (millelt laenatud ka selle postituse pealkiri). Seda kõike nii umbes 100 inimese ees. Ma kohe ei osanudki reageerida, et kas peaks piinlik olema või … Või, seda romantilist laulu arvestades, olen ma millestki äkki totaalselt valesti aru saanud? Olgu öeldud, et tegemist on sellesama kolleegiga, kes kunagi ammu, kui me alles tuttavaks saime, kutsus mu välja dringile ja ilmus sinna oma naise ja lastega. OK, sellest naisest on ta nüüdseks lahku läinud, aga kõiketeadva sotsiaalmeedia järgi otsustades on tal nüüd keegi uus. Aga jah, see kõne … Ilmselt üks neist asjadest, mis jääbki kummitama, et aga mis oleks olnud kui …  :-D.

*

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.