Edusammud, sõna otseses mõttes

Juba ammusest teisme-east olen öelnud, kui küsitakse, et mida ma elus saavutada tahaksin, et tahaksin õppida vilistama ja tangot tantsima. Vilistada ma endiselt ei oska ja tangoni ei ole ka siiamaani jõudnud ja õieti tundub see kuidagi … Noh, midagi seesugust, millega ma ei usu end hakkama saavat. Selle asemel läksin kunagi eelmisel aastal Lindy Hop’i kursusele. Olgu öeldud, et ma ei ole kunagi tantsima õppinud. Tantsukursustega on teadupärast see probleem, et alati on nn järgneja rollis naisi järjekorras rohkem, kui juhirollis mehi ja kuna mul pole kunagi tantsuhuvilist partnerit käepärast olnud, siis ei ole hakanud üritamagi, ja saanud nii mõnigi kord sapise kommentaari, et miks ma ennast juhtida ei lase. No see ei ole minu loomuses lihtsalt (ega kellegi loomuses, ma arvan, see on ikka pigem õpitud oskus)! Uued ajad on aga kaasa toonud sellise asja nagu “social dancing” ja olles eelregistreerimise barjäärist läbi murdnud võin kinnitada, et tegelikult on mehi pea igas tunnis rohkem, kui naisi. Tjah. Ühesõnaga, esimesel kursusel ei saanud ma mitte millestki aru. Põhisamm päris üle mõistuse keeruline ei olnud, aga et selle põhjal veel kuhugi suunas liikuda või mingeid figuure teha … Brr. Siis tuli töö vahele ja too kursus jäigi mul lõpetamata. Ma ei andnud alla. Läksin uuesti, ikka jälle algajate gruppi. Tundus, nagu poleks ma kunagi seda asja õppinudki ja iga tund oleks nagu otsast pihta alustanud. Ainus, mis tõesti toimis, oli see, et kui sattusid mõne oskaja juhtija peale, siis tundus, et oo, täitsa tuleb välja ju. Aga selleks ei pea ometi kursusele minema, ja ringis järgmine mees oli jälle mingi selline, kes arvas, et mina teen kõike valesti. Mõnikord muidugi tegin ka … Igatahes said ka need 9 nädalat läbi ilma, et ma oleksin swingout’i ja sendout’i erinevusele pihta saanud, ja ma jätkasin enda kirjeldamist stiilis “mul on 2 lombakat vasakut jalga ja karu kõrva peale astunud”.  Mõtlesin, et võib-olla, kui ma saaksin paremini aru, mismoodi see tantsu juhtimine käib, oskaksin ka paremini juhitav olla ja kaalusin juba uuesti alustamist, siis aga kuulutas tantsuklubi välja avatud rollidega kursuse.  Ja see, daamid ja härrad, on kõige eelnevaga võrreldes hoopis lõbusam. Üks pisut kaugemale jõudnud tuttav kommenteeris, et, ah, need tegelased, kes algajaid õpetasid, olid küll suurepärased tantsijad, aga suht viletsad õpetajad. Võib-olla. Rollivahetuse õppimine võtab rohkem aega, aga Ada ja Isa abiga olen ma nüüdseks igatahes omandanud 6-taktilise ja 8-taktilise sammuvahetuse triki. Ja täna õpetasid nad meile charlestoni.

Tunnen, et olen tõeliselt edasi jõudnud. Võib-olla julgen kunagi isegi mõnele avalikule tantsu-üritusele minna.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s