Alustuseks

Jõudsin kogu Euroopas möllavale lumetormile vaatamata suuremate vahejuhtumiteta kohale. Leidsin üles oma ajutise peatuspaiga ja suutsin isegi auto niimoodi garaaži ajada, et midagi ära ei kriimustanud (vist). Ostsin kiriku kõrvalt putkast kala ja friikaid ja meenutasin, et kui esimest korda siia linna sattusin, ei oleks kellelegi mõttessegi tulnud kiriku külastuse eest piletiraha küsida. Küünla panin. Igaks juhuks. Pealegi on mulle vana Euroopa katedraalid alati meeldinud ja no nende korrashoidmine ei ole tõenäoliselt odav lõbu. Ja siis ütles keegi mu selja taga äkki: “Oi kui tore sind näha, kas sa nüüd oledki kohal?” Tänaseks on uudis juba levinud ja mitu vana kolleegi kirjutanud. Ja paar mujale jäänud sõpra küsinud, et noh, kas on tunne nagu oleks koju jõudnud? Noh … Ei, veel ei ole, aga kui nii edasi läheb, siis varsti ilmselt tundub, nagu poleks kunagi ära käinudki. 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s