Kolimine ja kokkuvõte

Uue aasta algusega ongi asi sealmaal, et tuleb oma asjad kokku panna ja ära kolida. Linna, mis on vähemalt 3 korda olnud taustaks minu elu ja olemust vägagi palju mõjutanud sündmustele. Linna, kus ma olen olnud üsna õnnetu, aga ka üliõnnelik. Linna, kuhu ma kunagi oleksin väga tahtnud päriselt jäädagi. Praegu – ei tea. Aga pigem ikka ootan huvi, mitte hirmuga, et mis siis seekord saab. Ja lootusega, et ehk õnnestub nüüdseks nii poolteist aastat kestnud “elupeatus” lõpetada ja taas midagi kavatsema ja tegema hakata. Jaa, muidugi, ega uuesti alustamiseks ei pea üldse ootama uut aastat, uut kuud, uut nädalat või uut elukohta. Võib ka kohe homme või isegi kohe täna. Aga mingi selline tõuge on ometi kuidagi … Motiveeriv.

Ja kui järele mõelda, siis ei saa sugugi öelda, et nende pooleteise aastaga ei ole midagi muutunud. Vastupidi, muutunud on palju. Alustuseks, ma olen elus.  Ja kavatsen veel tükk aega elada. Tjah, 2 aastat tagasi poleks osanud ette kujutadagi, et selline saavutus võiks minu jaoks oluliseks saada :-P.  Ma õppisin lugu pidama oma kehast, mis pidi koledaid asju kannatama, aga pidas vastu ja vedas mu sellest kõigest läbi. Tegelikult on see hämmastav. Jah, ma pean endale ikka aeg-ajalt meelde tuletama, et see on hämmastav ja ma peaksin oma keha tõsiselt imetlema, mitte 10 lisakilo pärast kurtma. Vaimuga toime tulek võtab rohkem aega, aga ehk olen ma jõudnud pisut lähemale uskumisele, et mindki võib armastada, ja et eelkõige tohin ma ise ennast armastada. Siinkohal tänu kõigile neile osaliselt anonüümseks jäänud meesterahvastele, kellega ma selle aja jooksul kohtunud (või hoopis mitte kohtunud) olen ja kes aitasid mul mõista, et minu jaoks pole tähtis mitte kohale jõuda, vaid teel olla; ja et minu pisut teistsugune seksuaalsus ei tähenda, et minuga midagi valesti oleks. Ei, need kaks asja ei ole omavahel seotud; ja jah, selle viimase tõdemusega on mul ka ikka veel raske kohaneda, eriti kui keegi jälle juhtub arvama, et ikka on küll valesti või vähemalt imelik. No ja lõpuks olen töö kaudu saanud hulga tuttavamaks mõnede teemadega, millest ma varem väga vähe või üldse mitte midagi ei teadnud.

Kuhu ma selle vanema, targema ja võimalik, et natuke parema minaga nüüd minema hakkan, ma praegu veel ei tea. Aga küllap ma sellegi välja mõtlen. Varsti. Käigu pealt.

Advertisements

3 thoughts on “Kolimine ja kokkuvõte

  1. Tiiu jaanuar 12, 2017 / 3:41 p.l.

    Head teed! Arusaamisele jõudmine on tore, minul on aga aastaid läinud, et neid häid mõtteid teoks teha. Ja enamasti ei õnnestu. Aga vahel õnnestub ja siis on hea. Edu sulle!
    Üks enese armastamise meetod on olla iseendale emme eest. Et kui sa oleksid maailma parim emme, siis mis sa selle lapsega teeksid? Kuidas sa näitaksid talle, et ta on armas ja tore ja niiiiii kallis ja ilus ja armas ja … No sa saad aru.

    • Helen jaanuar 17, 2017 / 6:22 p.l.

      Aitäh. Jah, emme-analoogia an päris hea. Tavaliselt muidu soovitatakse mõelda, et kas sa oma kõige paremale sõbrale ka nii teeksid nagu endale.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s