Üllatus

Ostsin aasta viimaseil päevil Võrno Afganistani-raamatu. Üks sõber tahtis. Aga et näen teda alles tüki aja pärast, siis mõtlesin, et loen ise enne läbi. Üllatavalt hea raamat on. Nagu päevikuvormis romaan, mitte päris päevik. Nojaa, ta tunnistab ise, et kirjutas selle ümber, aga väidetavalt ei muutnud. Ja kui nii, siis au ja kiitus inimesele, kes oma mõtteid nii selgelt väljendada oskab.

Ja teine üllatus oli, et raamatus on juttu minu ammusest elukaaslasest. Sain sealt tema kohta rohkem teada, kui mis tahes muust allikast viimase 10 aasta jooksul. Heh. Vähemalt võin ma nüüd südamerahuga öelda, kui küsitakse, et ega ma temast midagi kuulnud ei ole, et loe Võrno raamatut.

Ja head uut aastat ka, muidugi. Uusaastalubadusi ei anna tänavugi. Kuigi eile öösel mõtlesin korra, et olen ehk liiga inimpõlglikuks muutunud ja ehk peaks üritama taas seltskondlikum olla …

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s