Rohud peale

Käisin psühhiaatri juures. Psühhiaater tegi seda, mida nad ikka teevad, st täitis kohusetundlikult ära emotsionaalse ensetunde küsimustiku; tõdes, et luulusid mul pole, aga ärevus tõepoolest. Ja määras tabletid – antidepressandi ja veel mingi asja, mis ei olevat antidepressant, aga teeb ka asju. Ütles, et homme hommikul hakkad siis võtma ja kuu aja pärast helistad, et kuidas on.

Tapeedimõõtu infolehte ma igaks juhuks ei julgenud lugeda – ei oleks esimene kord kui ma kõrvalmõjude hirmus rohud võtmata jätan. Apteeker ka lahkesti selgitas, et esimestel päevadel võib imelik tunne olla ja eks ma ju mäletan, et oli jah. Nii. Kohe esimesel päeval hakkas tinnitus järgi andma, st vahepeal oli ja siis jälle ei olnud. Täna on neljas päev ja imelik tunne kestab. Olen kuidagi hajevil ja ilmselt ei peaks autot juhtima, sest ennist pidin parklas peaaegu posti otsa sõitma. Aga muidu on kahtlaselt hea olla. Suunurgad kisuvad ülespoole. Mingil veidral põhjusel ostsin Johnny Cashi plaadi (ma pole elus kantrimuusikat sallinud) ja tundsin vajadust selle järgi omaette tantsida. Ootan huviga, mis edasi saab.

Peaaegu kevad

Täna ärkasin kell 6:22 mingi valguse peale. Kuu, mõtlesin. Aga aknakatet kergitades selgus, et hoopis koidik. Viimaste nädalate ombuse ja vihmase ilma varjus on päev märkamatult pikemaks veninud.

Mu sisemine kell on juba mõnd aega suveajas. St 6:22 ärgata on päris hilja minu jaoks.

Juhuslik tõde

Hommikutelevisiooni oli keegi ekspert; ega ma täpselt aru ei saanud, mis hädast või häda ravimisest nad rääkisid, aga ühel hetkel teatas ekspert, et “no ja lõpuks ei olegi inimese elus muud kui koroonamured, suurenev elektriarve ja hirm Venemaa agressiooni pärast.”

Täiega minu argipäev.

Nii väsinud

Kurnatus käib lainetena ja tekitab umbes samasuguse tunde nagu must pesu või halvaks läinud piim. Selle võib vallandada mõni uudis, meilisõnum või tegelikult ükskõik mis, lihtsalt tuleb ja on nagu pilv su peal, sa üritad seda küll ignoreerida ja mõnikord ta lähebki minema, aga tuleb varsti jälle.

Ma _pean_ endale mingi teise töö otsima.

Oot, mis see tähtede seis täna ongi?

… Midagi sellist, mis ennustab tehnilisi viperusi? Sest tänane päev on neid küll täis olnud, alustades sellest, et auto otsustas järjepidevalt keset sõitu pagasiluugi lahti visata; siis venis ühe videokoosoleku algus tehnilistel põhjustel täpselt nii pikalt, et (kuna koosolek lõppes samapalju hiljem) trenni ei jõudnud; seejärel suutsin poest tuua ära kauba koos turvaelemendiga ja tagatipuks otsustas kodus see sarvedega internetimasin (vanadus, näh – ei tule sõna meelde), et tema minuga täna koostööd ei tee. Eraldi võttes tegemist tühiste intsidentidega ju, aga kõik samal päeval. Veider kokkusattumus.

Vestlusi päevaprae kõrvale

Kohvikus on kaks määratlematus eas härrasmeest heas jutuhoos. “Kuule, kas internet läheb ka nüüd kallimaks?” – “Ei, ma ei tea … ?” – “No vaata, elekter läheb ju kallimaks, ja need serverid, need võtavad nii palju elektrit.” – “Aa no muidugi, kõik läheb kallimaks!”

Edasi lahati korraks bensiinihinna müstikat ja siis peatuti pikemalt Putini ja Lukašenka suhtel. Olulised teemad kõik.