Krõbistaja

Ärkasin kell 3 öösel hääle peale, mis kõlas sedamoodi nagu üritaks keegi laelaudu läbi närida. Panin tule põlema. Köhatasin paar korda. Krõbistaja jäi vait. Kustutasin tule ära – hakkas uuesti pihta. Köhatasin veel paar korda ja koputasin vastu seina. Natukese aja pärast kuulsin krõbistamist juba maja teisest otsast. Huvitav, kes see selline on? Hiir pigem mitte, sest miks peaks hiir ronima katuse alla, kui toit on alumisel korrusel? Pealegi oli krõbistaja majas ka eelmisel sügisel ja nii kuivained kui rotimürk olid kevadeks puutumata. Mõni nirk või kärp äkki, nood pidid ka talveks teinekord pööningule kolima?

Viga maatriksis

Koduteel (maanteel) sõitis minust mööda 3 Porchet. Esialgu arvasin, et ehk pidas üks vahepeal kuskil kinni ja sõitis uuesti mööda (kuigi ega seal ei olnud eriti kohti, kus märkamatult peatuda … ), aga kolmas möödasõitja oli kindlalt teist värvi.

Keskea rõõmud

Kena hilissuvise ilma puhul otsustasin võtta ema kaasa ja teha üks rõudtrip teise Eesti otsa Lüübnitsa laadale. Noh, auto tee peal katki ei läinud, aga olemas olid kurvilised kruusateed ja värvikad kohalikud (bensiinijaamas) ja siis see kilomeetritepikkune autosaba, et laadale pääseda … Isegi nummerdatud käepael anti!

Laat oli muidu täitsa aus.

Poodi!

Kohalikus sisustuspoes on alla hinnatud aiamööbel. Sh need retrostiilis toolid, mis näevad välja, nagu oleksid nad pesunöörist punutud vms (kes teab, kes mäletab, eks). Kuna selline tool mu rõdule hästi sobib, ostsin ühe ära. 100-meetrisel teekonnal poest autosse kuulsin vähemalt 2 korda arutelu, et “meile oleks ka seda tooli vaja”.

Nii et võib-olla on ka neist tüüpidest kasu, kes reklaamplakatiteid kandes ringi kõnnivad.